Valvekaamerad trepikojas, maja ees või parklas aitavad kaitsta elanike vara ja suurendada turvalisust. Kuid kellel on õigus salvestisi vaadata? Kas korteriühistu juhatuse esimees võib igal ajal kaamerapildi avada? Ja kas elanikul on õigus küsida salvestist, millele ta ise on jäänud?
LÜHIDALT
Juurdepääs valvekaameratele ei anna õigust salvestisi oma äranägemise järgi vaadata. Salvestiste kasutamine peab olema põhjendatud ja seotud videovalve eesmärgiga.
Vaatame, milliste põhimõtetega tuleb Eesti korteriühistutes videovalve korraldamisel arvestada.
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) selgituste kohaselt peab juurdepääs kaamerasalvestistele olema piiratud.
Üldjuhul saavad salvestistele ligi selleks volitatud korteriühistu juhatuse liikmed. Kes ja millistel tingimustel salvestisi vaadata võib, tuleb eelnevalt kindlaks määrata.
Ka juhatuse esimees ei tohi salvestisi vaadata lihtsalt uudishimust. Näiteks ei ole lubatud kasutada kaameraid selleks, et jälgida naabrite liikumist, külalisi või igapäevaseid tegemisi.
Salvestisi võib kasutada üksnes eesmärkidel, milleks videovalve on kasutusele võetud.
✓ Põhjendatud juhtudel
✕ Ei ole lubatud
Salvestiste vaatamiseks peab olema konkreetne põhjus. Samuti tuleb pidada arvestust selle üle, kes, millal ja mis eesmärgil on salvestistega tutvunud.
Jah, teatud juhtudel on see võimalik. See ei tähenda siiski, et korteriühistu peaks väljastama kõiki soovitud salvestisi ilma piiranguteta.
Kui inimene on ise kaamerasalvestisele jäänud, on tal isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) alusel õigus taotleda juurdepääsu enda isikuandmetele.
Taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka teiste salvestisele jäänud inimeste õigustega. Vajaduse korral tuleb muuta nende näod või muud tuvastamist võimaldavad tunnused äratundmatuks.
Näide: parklas on autot kahjustatud
Auto omanik võib pöörduda korteriühistu juhatuse poole ja paluda kontrollida, kas juhtum on kaamerasalvestisele jäänud.
Juhatus peab hindama salvestise väljastamise põhjendatust ja arvestama isikuandmete kaitse nõuetega. Sõltuvalt asjaoludest võib olla võimalik salvestis kannatanule väljastada või edastada see politseile.
Praktiline soovitus: juhtumi korral tasub korteriühistuga ühendust võtta esimesel võimalusel. Kaamerasalvestisi säilitatakse piiratud aja jooksul ning vajalik salvestis võib automaatselt kustuda või üle kirjutatuda.
Ühiskasutuses olevatel aladel videovalve korraldamisel tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärust (IKÜM).
Korteriühistutes on videovalve õiguslikuks aluseks üldjuhul õigustatud huvi. See eeldab kaamerate kasutamise vajalikkuse põhjendamist ning elanike privaatsuse ja turvalisuse huvide kaalumist.
Kaamerate kasutuselevõtmise üle otsustavad korteriomanikud seaduses ette nähtud korras.
Enne videovalve kasutuselevõttu tuleb läbi mõelda järgmised küsimused:
01. Videovalve eesmärk — miks kaameraid vajatakse ja millised alad jäävad nende vaatevälja.
02. Juurdepääsuõigused — kellel ja millistel juhtudel on õigus salvestisi vaadata.
03. Kaamerate kasutamise kord — kuidas salvestisi säilitatakse, vaadatakse ja vajaduse korral väljastatakse.
04. Teavitamine — nõuetekohased videovalve teavitussildid ja teave isikuandmete töötlemise kohta.
05. Salvestiste kaitse — põhjendatud säilitustähtaeg ning meetmed, mis takistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu.
Täpsemad tingimused sõltuvad videovalve eesmärgist ja konkreetse korteriühistu vajadustest.
Lisainfo:
Andmekaitse Inspektsiooni juhised korteriühistutele.
Lisaks sobivatele kaameratele on oluline läbi mõelda, kellel on ligipääs salvestistele ja kuidas vältida nende sattumist kõrvaliste isikute kätte.
Besel-Alarm paigaldab korteriühistutele videovalvesüsteeme ning pakub lahendusi, mis võimaldavad määrata erinevaid juurdepääsuõigusi nii kaamerapildile kui ka salvestistele.