Kas teie automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem vastab nõuetele?

 

7 küsimust, mida tasub endalt juba täna küsida

ATS-süsteemi olemasolu hoones ei tähenda veel automaatselt, et tuleohutus on tagatud. Süsteem võib aastaid töötada ilma nähtavate tõrgeteta, kuid siiski mitte täita oma ülesannet kriitilisel hetkel. Põhjuseks võivad olla aegunud dokumentatsioon, formaalselt tehtud hooldus või hoones tehtud muudatused, mida süsteemi seadistamisel ei ole arvesse võetud.

Sellise „formaalselt toimiva” süsteemi hind võib olla kõrge: Päästeameti ettekirjutused ja trahvid kontrolli käigus, kindlustusandja võimalik keeldumine kahju hüvitamisest tulekahju korral ning kõige tõsisemal juhul oht inimeste elule, keda süsteem peaks õigeaegselt hoiatama.

Sageli ei tule need probleemid ilmsiks mitte ennetavalt, vaid kõige ebasobivamal hetkel – siseauditi käigus, hoolduspartneri vahetamisel või halvemal juhul reaalse tulekahju ajal.

Vastake allpool toodud seitsmele küsimusele. See lihtne viieminutiline kontroll aitab hinnata teie tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tegelikku seisukorda.

1. Kas ATS-süsteemi hooldatakse regulaarselt?Kehtivate nõuete kohaselt peab hoone omanik tagama ATS-süsteemi regulaarse tehnilise hoolduse. Süsteemile tuleb teha nii kvartalihooldusi kui ka iga-aastaseid kontrolle, mida viib läbi pädev spetsialist.

   Kui hooldust ei tehta või tehakse seda ebaregulaarselt, suureneb oht, et süsteem ei tööta hädaolukorras ettenähtud viisil.

2. Kas teil on kehtiv hooldusleping?Eesti õigusaktid näevad ette, et ATS-süsteemi hooldust peab teostama pädev ettevõte ning objektil peab olema kehtiv hooldusleping. Hooldusettevõtte kontaktandmed peavad olema kättesaadavad keskseadme juures.

   Hoolduslepingu puudumine võib tekitada probleeme vastutavate isikute vahetumisel või dokumentatsiooni kontrollimisel.

3. Kas ATS-süsteemi päevikut peetakse korrektselt?ATS-päevikusse tuleb kanda kõik olulised sündmused:

   – häired;

   – valehäired;

   – rikked;

   – testimised;

   – süsteemi osaline väljalülitamine;

   – hooldus- ja remonditööd.

   Päevik võimaldab jälgida süsteemi tööajalugu ning tuvastada korduvaid probleeme enne, kui need muutuvad tõsiseks riskiks.

4. Kas dokumentatsioon vastab tegelikule olukorrale?Aastate jooksul muutuvad hooned sageli. Lisanduvad uued ruumid, muudetakse ruumide kasutusotstarvet, tehakse ümberplaneeringuid või paigaldatakse täiendavaid seadmeid.

   Sageli jääb ATS-süsteemi dokumentatsioon aga muutmata.

   Kui süsteemi skeemid ei vasta tegelikule olukorrale, muutuvad hooldus ja rikete kõrvaldamine märgatavalt keerulisemaks. Lisaks peab ajakohane dokumentatsioon olema keskseadme juures kättesaadav.

   Seetõttu tasub aeg-ajalt kontrollida, kas dokumentatsioon vastab objekti tegelikule seisukorrale.

5. Kas süsteemis esineb valehäireid?

   Valehäired on üks levinumaid märke ATS-süsteemi probleemidest.

   Põhjuseks võivad olla näiteks:

   – määrdunud andurid;

   – vananenud seadmed;

   – suur tolmusisaldus ruumides;

   – muutunud tööprotsessid;

   – seadistuse vead.

   Oluline on mõista, et valehäire ei ole ainult ebamugavus. Sageli viitab see puudustele, mis vajavad tähelepanu. Selliste probleemide avastamisel peab hooldusettevõte teavitama objekti omanikku ning pakkuma välja lahendused puuduste kõrvaldamiseks.

6. Kas ruumide kasutusotstarve on pärast süsteemi paigaldamist muutunud?Laohoonest võib saada tootmisala. Arhiiviruum võib muutuda kontoriks. Tootmisprotsessid võivad aja jooksul muutuda.

   Kõik sellised muudatused võivad mõjutada tuleohutusnõudeid ning olemasoleva ATS-süsteemi tõhusust.

   Isegi tehniliselt töökorras süsteem ei pruugi enam vastata objekti tegelikele tingimustele. Seetõttu tasub rekonstrueerimise, laiendamise või kasutusotstarbe muutumise korral süsteem üle hinnata.

7. Kas süsteemi tegelikku töövõimet kontrollitakse regulaarselt? See on kõige olulisem küsimus.Hoolduse käigus kontrollitakse mitte ainult andureid, vaid ka varutoiteallikaid, keskseadmeid, häireedastusseadmeid ning süsteemiga seotud täiturseadmeid ja muid lahendusi.

   ATS-süsteem ei tohi lihtsalt olemas olla. See peab suutma tulekahju õigeaegselt avastada, edastada häire ning käivitada vajalikud toimingud siis, kui seda kõige rohkem vajatakse.

   Just seetõttu on regulaarsed kontrollid iga ATS-süsteemiga objekti ohutu kasutamise lahutamatu osa.

Teie tulemus

Kui vastasite vähemalt kahele küsimusele „ei” või te ei ole vastuses kindel, tasub süsteem põhjalikult üle kontrollida.

Millal tasub ATS-süsteemile audit tellida?

Audit on eriti soovitatav juhul, kui:

• dokumentatsiooni ei ole aastaid uuendatud;
• hoones on tehtud ümberplaneeringuid;
• süsteemis esineb regulaarselt tõrkeid;
• esineb valehäireid;
• seadmed on moraalselt vananenud;
• hoolduspartner on vahetunud;
• objekt valmistub kontrolliks või moderniseerimiseks.

Mida varem puudused avastatakse, seda lihtsam ja soodsam on need kõrvaldada.

Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ei ole pelgalt seadusest tulenev nõue. See on süsteem, millest sõltub otseselt inimeste ohutus ja ettevõtte tegevuse järjepidevus. Seetõttu tasub selle seisukorda hinnata regulaarselt, mitte alles siis, kui probleem on juba tekkinud.

Ärge oodake kontrolli või riket

Paljusid ATS-süsteemi probleeme on võimalik avastada ennetavalt – enne valehäireid, Päästeameti ettekirjutusi või seadmete rikkeid.

Besel-Alarmi spetsialistid viivad läbi ATS-süsteemide auditeid, kontrollivad dokumentatsiooni, hindavad seadmete tehnilist seisukorda ning pakuvad vajadusel lahendusi süsteemi hoolduseks, uuendamiseks või moderniseerimiseks.

Vajate tuleohutuskontrolli, ATS-süsteemi hooldust või uut süsteemi? Võtke meiega ühendust telefonil +372 668 4316 või täitke vorm kodulehel.