Viimastel aastatel on turvakaamerate paigaldamine muutunud tavapäraseks – kaamerad on hoovides, trepikodades ja parkimisaladel. Videovalve kasutamine on Eestis laialt levinud praktika. Eriti sageli seisavad sellise otsuse ees korteriühistud, kus elanikud soovivad tagada korra ja turvalisuse ühisel territooriumil.
Kuid mida populaarsemaks muutub videovalve, seda rohkem kerkib esile ka õiguslikke nüansse, mida tuleks teada, et vältida seaduserikkumisi.
Vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) võib isegi üksainus hoovi paigaldatud kaamera osutuda seaduserikkumiseks – kui see salvestab lisaks teie kinnistule ka avalikku ruumi või naabrite vara. Eesti Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) andmetel rikuvad seadust sageli nii eraisikud, korteriühistud kui ka riigiasutused – tihti teadmatusest.
Selleks et mitte rikkuda Eesti seadusi ega GDPR-i nõudeid, peab korteriühistu järgima järgmisi reegleid:
1. Viige läbi õigustatud huvi hindamine (LIA)
Koostage dokument, milles põhjendate:
2. Tagage huvide tasakaal
Tuleb veenduda, et:
Elanike või möödujate kaebused võivad kaasa tuua järelevalve ja trahvid.
3. Paigaldage teavitav silt
Iga kaamera juurde peab paigaldama selgelt nähtava sildi, millel on kirjas:
Besel-Alarm ei paigalda lihtsalt kaameraid – me viime projekti läbi ideest kuni seaduskuuleka lahenduseni:
✔ Aitame määratleda õiged jälgitavad alad
✔ Arvestame GDPR-i ja kohalike seadustega
✔ Valmistame teavitussildid ja vajaliku dokumentatsiooni
✔ Koolitame elanikke ja ühistu juhatust kasutusreeglite osas
✔ Pakume hooldust ja tehnilist tuge
Võtke meiega ühendust telefoni+372 6684316 või tagasisidevormi, anname teile tasuta konsultatsiooni.